Mida võiks teada ehitustööde tellija?
1. Loe Ehitusseadust

Enne ehitustööde tellimist võiks tellija viia end kurssi Ehitusseaduses sätestatuga ning seda eriti osas, mis puudutab nii tellija kui ka ehitustööde teostaja õigusi ja kohustusi. Teades oma õigusi ja täites oma kohustusi on kindlasti võimalik vältida ettetulevaid vaidlusi juba eos ning tagada seeläbi mülema poole rahulolu.

2. Hangi ehitusluba

Kindlasti tuleb juba enne ehitustööde algust välja selgitada, kas on ehk kavandatavate ehitustööde jaoks vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek kohalikult omavalitsuselt. Selle kohta saab infot kas kohaikust omavalitsusest või samuti Ehitusseadusest.

3. Leia usaldusväärne ehitusettevõtja

Kui hakkad laiali saatma hinnapäringuid, siis pööra tähelepanu sellele, et need oleks võimalikult detailselt lahti kirjutatud – nii saad saadud hinnapakkumisi hõlpsalt omavahel võrrelda. Kindlasti arvesta ka sellega, et kõige odavam pakkuja ei pruugi tingimata seejuures olla ka parim. Mõned ehitustööd eeldavad, et nende tööde tegija on registreeritud majandustegevuse registris. Kuna register on avalik, siis saad seda lihtsa vaevaga kontrollida.

4. Taga omanikujärelevalve nõuetekohane teostamine

Ehitise omanik võib omanikujärelevalvet teostada ise juhul, kui tegu on väikeehitise, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või riigisaladusega seotud või riigikaitselise ehitisega. Muul juhul peab omanik tagama omanikujärelevalve, mida teostab vastavat õigust omav ettevõtja ning seda kogu ehitustööde käigus. Peamiseks eesmärgiks on siin omaniku enda kaitsmine, kes tavaliselt ise kuigi palju ehitustöödest ei jaga. Seega jälgib omanikujärelevalve seda, et ehitustööde teostaja poolt oleksid tööd teostatud ning dokumendid vormistatud nõuetekohaselt. Tellijal on kasulik omanikujärelevalve teostaja kohustusi teada – need on ära toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses „Ehituse omanikujärelevalve kord“ - sest nii saab ta nende korrektset täitmist nõuda ka omanikujärelevalve teostajalt.

Elektritööd

Elektritööd on sätestatud Elektriohutusseaduses ning nendeks on elektriseadmete paigaldamine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine ning elektripaigaldiste projekteerimine, ehitamine, kontrollimine, katsetamine, hooldamine ja remontimine. Loomulikult võib kõikvõimalike elektritööde teostajaks olla ainult selline isik, kes omab vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi, sest kõiikide elektritööde tegemisel tuleb asjakohaste ohutusnõuete järgimisega tagada ohutus inimestele, varale ja keskkonnale. Sellise isiku võib leida elektritöödele spetsialiseerunud ettevõttest, kes on registreeritud majandustegevuse registris.

Elektritööde juht

Elektritööde juht peab omama erialast ettevalmistust, vastavat töökogemust ning teadmisi elektriseadmetest ja/või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest. Vastavus nendele nõuetele peab olema tõendatud elektripersonali sertifitseerimisasutuse poolt vastavalt Elektriohutusseaduses sätestatud korrale.

Elektritöödes on elektritööde juhi ülesanne tagada kõigi elektritööde nõuetekohane teostamine:

1) õigusaktides sätestatud nõudete järgmine;

2) tööde teostamine selleks piisava vastava erialase ettevalmistusega isikute poolt;

3) peale elektritööde tegemist elektriseadme või -paigaldise kasutamise ohutuse kontrollimine

4) Tehnilise Järelevalve Ameti kohene teatamine tervisekahjustuse või muu raske tagajärje kaasa toonud õnnetuse puhul.

Peale elektritööde tegemist peab elektritöö ettevõtja veenduma selles, et elektriseade või -paigaldis ning tehtud elektritööd vastavad Elektriohutusseaduses ja teistes selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele - ning seda ka kirjalikult kinnitama. Seda teeb ta nii mõõtmis- ja katsetustulemuste kui ka visuaalse kontrolli ja vastava dokumentatsiooni alusel.